Vigastused on spordi ajal vältimatud.Tuleb võtta kasutusele need kaitsemeetmed

Jooksmine, pallimängude mängimine, hüppeharjutused, rattasõit, mägironimine, tai chi, jooga... Inimene valib oma lemmikspordivõtted enda huvidest lähtuvalt, kuid sportimisel tuleb paratamatult ette vigastusi. Paljud inimesed tunnevad end pärast treeningut või teatud aja vormis hoidmist ebamugavalt, isegi kui nende liigesed on mürarikkad või valulikud.

Inimesed, kes sageli treenivad, peavad tegema head spordikaitsetööd, sealhulgas soojendust, veojõudu, kaitsevahendite õiget kasutamist ja standardseid treeningtegevusi. Kuidas tuleks neid kaitsemeetmeid rakendada?

Mis on spordivigastus?

Spordivigastused viitavad teatud tüüpi vigastustele inimese kudedele ja elunditele, mis tekivad spordi ajal ja on tihedalt seotud spordisündmuste, oskuste, intensiivsuse, isikliku kvaliteedi ja varustusega. Näiteks võib selle vigastuse prioriteedi järgi jagada ägedaks vigastuseks ja krooniliseks vigastuseks. Nende hulgas tähendab äge vigastus otsest või kaudset vägivalda, mida iseloomustab äge algus, haiguse lühiajaline kulg ja äkiline sümptomite ilmnemine, nagu luumurd, lihaste kõõluste venitus, neurovaskulaarne vigastus jne. Kroonilise vigastuse põhjuseks on tavaliselt ülemäärane koormus, kulumine ja korduv mikrovigastuste kogunemine pika aja jooksul.

Seda iseloomustab aeglane algus, sümptomite järkjärguline tekkimine ja pikaajaline haigus. Seda kasutatakse tavaliselt vastupidavusaladel või spordialadel, mis nõuavad korduvat ühekordset tegevust, nagu pikamaajooks, tennis, raskuste tõstmine jne. Lisaks võib ägeda vigastuse ebaõige ravi muutuda krooniliseks vigastuseks.

Kuidas spordikaitses hästi hakkama saada?

1. Soojenda

Soojendusharjutus on treeningprotsessi oluline osa, mis võib tõsta lihaste temperatuuri ja vähendada teatud määral treeningust põhjustatud vigastusi. Üldiselt peaks soojendus moodustama 10–20 protsenti treeningu koguajast. Kui keha veidi higistab, võid soojendusharjutuse lõpetada.

2. Tehke hästi tõmbamistegevusi

Pärast soojendust võib dünaamiline tõmbejõud, nagu ühe jalaga põlvede kallistamine ja kanna tõstmine, külgtõuge, õlgade surumine ja selili istumine, aktiveerida sihtlihaste rühma ning venitada pingul olevaid lihaseid ja sidemeid. Staatiline venitus pärast treeningut võib lihaseid lõdvestada. Tuleb märkida, et tõmbamine peaks toimuma samm-sammult ja tegevus peaks olema standardiseeritud.

3. Kaitsevahendite nõuetekohane kasutamine

Kui treeningu ajal vigastusi pole, saab kaitsevahendite kasutamise asemel valida treeningu ajal kandmiseks sobivad riided ja jalanõud. Kui aga on tekkinud valu või vigastus, on haavatavate osade tõhusaks kaitsmiseks soovitatav korralikult kasutada kaitsevahendeid. Näiteks hüppeliigese vigastustega sportlased saavad valida hüppeliigese kaitse, kui mängivad võrkpalli, korvpalli ja muid põrgatamist vajavaid spordialasid. See võib mängida kindlat rolli hüppeliigese kaitsmisel, vältida hüppeliigese nikastust ja Achilleuse kõõluse ülevenitamist.

Treenimise ja fitnessi eesmärk on treenida ja inimesi tervemaks muuta, aga kui spordivigastusi on alati, siis tundub, et võit pole kaotusi väärt. Seetõttu on treeningu ja fitnessi ajal soovitatav rakendada erinevaid kaitsemeetmeid, pöörata tähelepanu valule, kui see on tekkinud, ning teha õigeaegseid kohandusi, et vältida tõsisemaid olukordi.